|
1. Üldsätted
1.1 Mittetulundusühing nimetusega Hoia Eesti Merd (edaspidi "Ühing") on vabatahtlikkuse alusel ühinenud juriidiliste ja füüsiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides, demokraatia, isemajandamise ja isefinantseerimise põhimõttel.
1.2 Ühing on asutatud 9. mail 1993. aastal Tallinnas.
1.3 Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
1.4 Ühingul on oma sümboolika, millele tal on käsutamise ainuõigus.
1.5 Ühingul on õigus avada ja sulgeda kontosid krediidiasutustes nii Eestis kui välismaal ning teostada finantsoperatsioone.
1.6 Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti.
2. Ühingu tegevuse eesmärgid
Ühingu eesmärk on aidata kaasa Eestit ümbritseva mere (Läänemere), rannikualade, saarte ja siseveekogude loodusliku tasakaalu ja omapära säilimisele ning puhtuse tagamisele.
3. Ühingu tegevuse eesmärkide saavutamise vahendid
Oma eesmärkide saavutamiseks Ühing:
3.1 Aitab kaasa Eestit ümbritseva mere, saarte, veekogude ja veekogude äärse puhtuse saavutamiseks ja hoidmiseks.
3.2 Esitab ettepanekuid ja osaleb keskkonna- ja teistes loodus- ja maastikukaitset käsitlevates programmides ja projektides.
3.3 Levitab keskkonna (veekeskkonna) kaitset käsitlevat teavet.
3.4 Korraldab täiskasvanute ja noorte keskkonnakaitsealast tegevust.
3.5 Arendab vastastikust koostööd Eesti ja välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega.
4. Ühingu liikmed
4.1 Ühingu liikmed on tegevliikmed, kollektiivliikmed ja auliikmed. Tegevliikmed ja kollektiivliikmed maksavad igal aastal liikmemaksu.
4.2 Ühingu tegevliikmeteks võivad olla füüsilised isikud ja kollektiivliikmeteks juriidilised isikud.
4.3 Lisaks liikmetele on Ühingul toetajad, kelleks võivad olla kõik ühenduse tegevust varaliselt või muul viisil toetavad füüsilised ja juriidilised isikud. Ühingu suhted toetajatega põhinevad omavahelistel kokkulepetel. Toetajatele ei laiene käesolevas põhikirjas märgitud liikmeseisusest tulenevad õigused ja kohustused.
4.4 Ühingu tegevliikmeks võtab juhatus vastu isiku, kes on esitanud sellekohase kirjaliku avalduse.
4.5 Ühingu juhatus vaatab tegevliikmeks astumise avaldusi läbi vähemalt kaks korda aastas.
4.6 Ühingu auliikmeks nimetab juhatus isiku, kelle senine tegevus on oluliselt aidanud ellu viia Ühingu eesmärke ja praktilist tegevust. Auliikmeks kutsumisega osutab Ühingu erilist austust inimesele, kelle teened on tähelepanuväärsed Ühingu tegevuse arendamisel. Auliige on vabastatud Ühingu liikmemaksust.
4.7 Uuele Ühingu liikmele teatatakse tema vastuvõtmisest Ühingusse kümne päeva jooksul peale juhatuse koosoleku toimumist.
4.8 Ühingust väljaastumiseks esitab liige vanematekogule kirjaliku avalduse. Liikmeksolek
lõppeb avalduse andmise kalendriaasta lõppedes.
4.9 Ühingu juhatus võib välja arvata Ühingust isiku, kes on eksinud ühenduse põhikirja vastu või jätnud liikmemaksu tasumata ka peale juh atuse kirjalikku meeldetuletust.
5. Liikmemaksud
5.1 Liikmemaksu suuruse otsustab juhatus vähemalt 2/3 häälteenamusega.
6. Ühingu liikmete õigused ja kohustused
Ühingu liikmel on õigus:
6.1 Osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul;
6.2 Võtta osa kõigist Ühingu poolt korraldavatest üritustest;
6.3 Käsutada juhatuse poolt kehtestatud korras Ühingu sümboolikat;
6.4 Olla valitud põhikirjas sätestatud korras Ühingu valitavasse organitesse ning esindada Ühingut tema juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ja üritustel;
6.5 Esitada arupärimisi ja ettepanekuid Ühingu valitavate organite tegevuse kohta ning saada ühingu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
6.6 Võimaluse korral saada Ühingu poolt antud ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist;
6.7 Lahkuda Ühingu liikmeskonnast esitades juhatusele kirjaliku avalduse ja tasudes jooksva aasta liikmemaksu.
Ühingu liige on kohustatud:
6.8 Järgima Ühingu põhikirja ning täitma Ühingu juhtorganite otsuseid;
6.9 Hoidma ja sihipäraselt käsutama Ühingule kuuluvaid materiaalseid väärtusi;
6.10 Tasuma Ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel;
6.11 Hoidma kõrgel Ühingu head nime ning olema oma tegevuses keskkonnasõbralik ja igati toetama Ühingu eesmärke.
7. Üldkoosolek
7.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek (edaspidi "üldkogu"), kus igal liikmel on üks hääl.
7.2 Ühingu üldkogu pädevusse kuulub põhikirja muutmine, eesmärgi muutmine, juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni valimine, juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühenduse esindaja määramine, ühingu aastaaruande kinnitamine, ühingu tegevuse lõpetamine.
Üldkogu kokkukutsumine:
7.3 Üldkogu kutsub kokku juhatus seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui Ühingu huvid seda nõuavad. Juhatus kutsub üldkogu kokku vähemalt üks kord aastas.
7.4 Juhatus peab üldkogu kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkogu käesolevas punktis toodud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkogu ise kokku kutsuda samas korra juhatusega.
7.5 Üldkogu kokkukutsumiseks avaldab Ühingu vanematekogu vähemalt 7 päeva enne üldkogu toimumist päevalehes teate, näidates ära üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Ühingu liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate.
Üldkogu läbiviimine:
7.6 Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.
Üldkogu otsus:
7.8 Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole Ühingu liikmetest. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest.
7.9 Ühingu tegevuse eesm& auml;rgi muutmiseks on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek.
7.10 Igal Ühingu liikemel on üks hääl.
7.11 Ühingu põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või esindajatest.
8. Juhatus
8.1 Juhatust nimetatakse vanematekoguks.
8.2 Vanematekogu on Ühingut esindav ja juhtiv organ, mille üldkogu valib neljaks aastaks 3-7 liikmelisena.
8.3 Vanematekogu koosneb presidendist ja vanematekogu liikmetest.
8.4 Presidendi valimine ja kinnitamine: presidendi valib üldkogu poolt valitud vanematekogu oma liikmete hulgast.
8.5 Vanematekogu otsused protokollitakse ja võetakse vastu lihthäälteenamustega.
8.6 Vanematekogu igal liikmel on õigus esindada Ühingut kõikides õigustoimingutes.
8.7 Vanematekogu võib ainult konsensuse alusel Ühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata.
8.8 Ühing võib välja anda toetusi ja stipendiume.
Juhatuse ülesanded:
8.9 Ühingu esindamine, asjaajamine ja huvide kaitsmine;
8.10 Üldkogu otsuste täitmise kindlustamine;
8.11 Liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;
8.12 Vastutava sekretäri nimetamine, kes ei ole vanematekogu liige;
8.13 Üldkogu kokkukutsumine;
8.14 Tööplaani, aasta eelarve ja aruande koostamine ja esitamine üldkogule.
9. Revisjonikomisjon
9.1 Üldkogu valib revisjonikomisjoni, vähemalt kahest liikmest, neljaks aastaks.
9.2 Revisjonikomisjoni ülesandeks on Ühingu asjaajamise ja arvepidamise õigsuse kontrollimine.
9.3 Ühingu tegevuse revideerimine toimub mitte harvem kui üks kord aastas.
9.4 Revisjonikomisjon esitab revisjoni tulemused vanematekogule.
10. Ühingu tegevuse lõpetamine
10.1 Ühingu tegevus lõpetatakse üldkogu otsuse alusel
10.2 Ühingu tegevus lõpetatakse ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe, samuti muul seaduses ette nähtud juhtudel.
10.3 Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed.
10.4 Ühingu tegevus lõpetatakse Ühingu üldkogu otsuse alusel ja otsusega kinnitatakse ka likvideerimiskomisjoni tegevuse lõppakt.
10.5 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist võib Ühingu vara üle anda samalaadsete eesmärkidega ühingule või sihtasutusele või käsutada seda põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides.
|
